17.09.2011 (22 päev)

Ja ongi käes viimane päev.

Igaüks toimetas oma tegemiste kallal. Lippasin Ummiga randa, et pisut ühtlustada matkapäevitust ning sulistada kibesoolases Vahemeres.

16.09.2011 (21 päev)

Sellel päeval sai vaadatud pisut ringi Barcelonas - vaatamisväärsused, mõned muuseumid.

15.09.2011 (20 päev)

Hommikul rivistusime jaama ees. Põhjalik haisupommi tõrje apteegivahenditega jalavarjude sees, see võis kõrvalt vaadates olla üsna koomiline :D

14.09.2011 (19 päev)

Hommikul silmi avades, kumas läbi telgikatte suur lõke. Pistsin nina telgist välja ning avastasin, et vihma sajab ja pilved ripuvad raskelt puude kohal, aga siiski, mis on tuleallikaks. Hehh, uppunud gaasipõleti, mis ei tahtnud korralikult käima hakata. Selle matka ebamugavaimaid hommikuid. Kõikjal oli niiske või lihtsalt märg. Ka õhk oli tiinelt niiskust täis, nii et kui miskit kuiva sai rattakotis avatud, siis see kohe ka märjaks sai.

13.09.2011 (18 päev)

Mõõdukalt kiire hommik ja alustasin teekonda Tourmaletile teistest pisut varem. Põhjuseid kaks ja väga lihtlabased. Eelmisel õhtul sai pandud kaardimängu juures liigselt rõhku viinale ja eelmise päeva põlvetõste tehnika ratta lükkamisel-tõstmisel, andis lihastes tunda.

12.09.2011 (17 päev)

Ei tea kust, aga lehmad saabusid varakult.

11.09.2011 (16 päev)

Hommikul avas Viljo enda termoskruusi ja leidis sellest hiidnälkja, kes oli ennast sinna litsunud läbi kruusi kaanes oleva väikese ava. Hmm, see tömp jupats on järelikult võimeline muutuma suht siredaks. Prrrrr, vuhh.

10.09.2011 (15 päev)

Rahulik, mõõdetud kiirusega liigutustega hommik.

09.09.2011 (14 päev)

Kell 10 saime laagriplatsi tühjaks ning linnakesest minema alles 10:30 ja päike oli selleks ajaks jõudnud temperatuuri korralikult ülesse tõmmata.

08.09.2011 (13 päev)

Hommikul ärkasime koos lehmadega, kes voorisid kellade kolina saatel lõputus rivis meie laagrist mööda (hea et mitte läbi).

07.09.2011 (12 päev)

Jahe, kuid kuiv öö ning telgid ja maa olid hommikul täiesti krõbekuivad.

06.09.2011 (11 päev)

Und jätkus tavapärasest kauem ning silmaluugid avanesid pisut enne üheksat. Viljol oli hommikupuder valmis ja ka teised askeldasid köögis. Köök tähendas sellel korral mõnusat ojaäärset puudealust liivast kohta, kus sai siledaks lihvitud kividel istuda.

05.09.2011 (10 päev)

Hommikul siristasin telgi luku lahti et imetleda oodatud päikesetõusu. Nehh, näha oli vaid paarikümne meetri kaugusele, sest kõikjal heljus piimjas pilv. Nii palju siis vaatest.

04.09.2011 (9 päev)

Hommikul jagasime ja pakkisime varustuse nii, et kaheks jagunenud ja eri suunda liikuvatel gruppidel oleks olemas kõik vajalik. Venitasime, mis me venitasime, aga lõpuks tuli kätte lahkumise aeg.

03.09.2011 (8 päev)

Ärkamise protsess oli omajagu valus ning ma ei kippunud kiirustama. Tavalisel hommikul ringutan põhjalikult, et öö jooksul kasutamata olnud ihule jõuaks kohale liikumisprotsessi jätkuvus ning telgist väljudes ei tabaks mõnda lihast ootamatu töökohustus. Täna ... . Magamiskott tundus kivist olevat ning telk muutunud ootamatult väikeseks ja võimalus ennast igale poole valusalt ära lüüa kerkis esile iga liigutuse juures.

02.09.2011 (7 päev)

Kuiv ja soe hommik ning telgi seina taga kõrguval mäeseljandikul sumisesid valjult putukad.

01.09.2011 (6 päev)

Hommikul toimetasime mõõduka kiirusega ning sai nautida kämpingu mugavusi – WC ja soe voolav vesi. Samas kõik muu oli mõnevõrra ebamugav, sest asjad oli vastikult niisked või pigem on kõige õigem sõna selle kirjeldamiseks hoopis „märg“. Telkimisplats oli suurte puude all ning päike ei pääsenud kuidagi ligi. Ei jäänud muud üle kui keerata asjad kokku vee võrra raskematena, susata kotti ning võtta suund Andorra poole.

31.08.2011 (5 päev)

Päike piilus varakult mäe tagant, hakates kuivatama kastemärga muruvaipa ja soojendama õhku. Üsna varajasel ajal võis laagris pikad riided kotti toppida ning minuga juhtub seda harva. Üldjuhul olen telkimisplatsil viimase hetkeni pikkade tavariietega ning rattapükstesse poen siis, kui on vaja hakata liikuma ja pikkadest varrukatest loobun pärast mõningast liikumist. See kehtib loomulikult mägede kohta, kus temperatuur peab hommikul hakkama tõusma suht madalatest kraadidest.

30.08.2011 (4 päev)

Telk ja rattale jäänud varustus olid hommikul mõnusalt kuivad. Varasemate matkade kogemuse põhjal võis seda ka ette arvata, sest okasmetsades tekib öö jooksul oluliselt vähem niiskust, kui lehismetsades või lagedal platsil.

29.08.2011 (3 päev)

Hommikul tõusis õhutemperatuur kiiresti, sest telgiplats asus künka päikesepoolses küljes ning oru taga olev mäeahelik piisavalt kaugel ja õiges kohas parajalt madal. Leppisime juba õhtul kokku, et hommikul nosime vaid hea ja paremaga kaetud saia ning kõrvale rüüpame kohvi, et saaksime laagri kiiresti kokku jat enne Puigcerda toidu- ja rattapoe külastust jõuda lähedal asuvas linnakeses kaeda mäe otsas olevat ammu kadunud inimeste poolt ehitatud ja samuti ammu kadunud inimeste poolt kivihunnikuks muudetud kindlust.

28.08.2011 (2 päev)

Kui hommikune valgus hakkas looma kontuure, ilmusid nähtavale taamal kõrguvad mäed, urrrr. Päikese tõusu eelne õhuniiskus oli imbunud magamiskottidesse, prrrr. Saabusime pimedas ning suureneval valgusel oli meile nii häid, kui ka mitte nii häid üllatusi varuks. Ööbimiseks valitud koht oli igati kena, ei ühtegi paha sõna, aga seda kasutati siiski peldikuna. Nii mõnelgi läks magamiskoha valikuga hästi, sest väikene asukoha muutus tähendanuks magamist sitas. Mugav, kas pole?

27.08.2011 (1 päev)

Hommiku kulgu mõjutas oluliselt korralik reisipalavik. „Temperatuur“ oli tõusnud mõõtmatutesse kõrgustesse ning iga mõte kippus jääma kinni nähtamatute konksude taha. Sellist paanikaosakonda ei olnud Arvo varasematel minekutel märganud. Õnneks olin teinud põhjaliku nimekirja asjadest ja tegevusest, mis lihtsustas oluliselt linnukeste tegemist, kuid ka linnukeste tõmbamise juures võis mu mõte kanduda kõrvale sellise hooga, et see jäi paberil lihtsalt pooleli.