Ei tea kust, aga lehmad saabusid varakult.
Hommikused toimetused tehti jahedusele vastavalt pisut aeglasemal hangunud moel ning pudrupott sai läikima üsna hilisel ajal. Raul üritas peletada eemale kariloomi, kes tahtsid tulla noolima kastetilkadest läikivaid rattakotte.
Alustasime rataste nügimist kuru poole. Üsna pea selgus, et edasiliikumisel on parim variant see, kui mina tassin enda ratta esikotti ning võtan selga ka Viljo pealmise suure koti. Nii sai Viljo ennast säästes hakkama enda rattaga ja minu ratas jäi siis Priidu ja vahest Rauli hoole alla. Üritasin teha shotcuti, lõigates serpentiinis jooksvat rada risti läbi ;) Kuna asjad olid omajagu rasked ja ebamugavad, siis liikumine ise nägi välja nii. Vinnasin asjad ülesse poole, seejärel kradisin järsku nõlva mööda ise järele ja nii korduvalt, kuni taipasin, et mõnes kohas on siiski mõistlik minna mööda rada, et hoida mõõdukat pulssi.
Kuruuuuu!!! 2273m! Bujarelo või Port de Boucharo, sõltub sellest, millise riigi poolt vaadata. Rõõm oli igatahes suur. Ja vaade sinna alla, kust oli just ülesse rühitud, võimas. Prantsumaa pool valendas varjulistes mäesoppides igilumi ning alla suunduv tee ei olnud jalgrada, vaid lai autotee.
Esimene kilomeeter oli küll autodele kinni ning kaetud suurte kaljurahnudega, mis olid järsult mäenõlvalt teele veerenud. Alates parklast saime hoo sisse ning laskuda Gavarnie suusakuurordi kaudu alla oru poole, kus oli Luz Saint Sauveur. Kaunid vaated, uhked vanad sillad, kitsas org - imeline.
Olime eelnevalt saanud ühenduse Alvari ja Marega ning võttes arvesse nende ja meie asukoha, siis selgus, et saame kohtuda alles järgmisel päeval, sest nemad olid juba Tourmalet´il ja meie alles sinna rühkmise alguses.
Luz Saint Sauveur´is tegime pikema siesta, hankides juurde toidu- ja joogitagavara, süües mõnusalt kõhu punni, kolasin ka sealses matka-/spordipoes, kuid jabur oleks olnud enne Tourmaletile minekut koormat suurendada.
Tourmalet poole rühkima asudes sõitsid meist mööda mitmed sõdureid täis bussid. Hehh pean ütlema, et bussid jäid vaatamata ühele või teisele küljele või taha valguvatele sõjarditele siiski serpentiinidest kurvilisele teele. Osutusin mingil arusaamatul põhjusel vaatamisväärsuseks.
Kuna olime piisavalt kaua molutanud Luz´is, siis ei olnud mõtet samal päeval jõuda Tourmalet´ile. Otsustasime, et kui mingit hääd kohta ei jää telkimiseks silma, siis jääme kämpingusse Bareges´es. Nii ka juhtus. Leidsime toreda lillelaste kämpingu, kus asjad toimisid pisut teistsuguste kokkulepete ja põhimõtete alusel. Kui igaõhtused toimetamised oli tehtud, juuksed puhtusest puhvi löödud ning kaenlaalused lillelõhnaliseks saadud, võtsime ette Baregese vallutamise. Eesmärgiks oli leida hüva söömiskoht. Kuna rattahooaeg on kohe lõppemas ja suusahooaeg veel kaugel, siis linn oli osaliselt välja surnud. Kõrtsis, mis oleks sobinud oma õhkkonna poolest, oleksime saanud vaid snäkke ja ohtralt juua. Irw, isegi poistele näis see hetkel liialdusena. Nii lonkisime pisut tagasi ja jäime pidama ühe restorani väliterrassile, kus pakuti häid roogasid. Mõnevõrra uhke oli manada silme ette ergutavaid rahva masse ja kirevaid rattureid, mis selle restorani terrassist möödudes sõtkusid ülesse Tour de France võistluse käigus.
Kaardimäng kämpingu suures telgis ja imehää öö.
Distants 41,9 km
Keskmine sõidukiirus 14,9 km/h
Suurim sõidukiirus 58,4 km/h
Sõiduaeg 2:50 h
Kogutõus 702 m
Ööbimine 1165 m
GPSi jälg
Hommikused toimetused tehti jahedusele vastavalt pisut aeglasemal hangunud moel ning pudrupott sai läikima üsna hilisel ajal. Raul üritas peletada eemale kariloomi, kes tahtsid tulla noolima kastetilkadest läikivaid rattakotte.
 |
| Raul karjuse ametis |
 |
| Rattatee |
 |
| Kusagilt sealt alt (ei paista) me tulime |
Esimene kilomeeter oli küll autodele kinni ning kaetud suurte kaljurahnudega, mis olid järsult mäenõlvalt teele veerenud. Alates parklast saime hoo sisse ning laskuda Gavarnie suusakuurordi kaudu alla oru poole, kus oli Luz Saint Sauveur. Kaunid vaated, uhked vanad sillad, kitsas org - imeline.
Olime eelnevalt saanud ühenduse Alvari ja Marega ning võttes arvesse nende ja meie asukoha, siis selgus, et saame kohtuda alles järgmisel päeval, sest nemad olid juba Tourmalet´il ja meie alles sinna rühkmise alguses.
Luz Saint Sauveur´is tegime pikema siesta, hankides juurde toidu- ja joogitagavara, süües mõnusalt kõhu punni, kolasin ka sealses matka-/spordipoes, kuid jabur oleks olnud enne Tourmaletile minekut koormat suurendada.
Tourmalet poole rühkima asudes sõitsid meist mööda mitmed sõdureid täis bussid. Hehh pean ütlema, et bussid jäid vaatamata ühele või teisele küljele või taha valguvatele sõjarditele siiski serpentiinidest kurvilisele teele. Osutusin mingil arusaamatul põhjusel vaatamisväärsuseks.
Kuna olime piisavalt kaua molutanud Luz´is, siis ei olnud mõtet samal päeval jõuda Tourmalet´ile. Otsustasime, et kui mingit hääd kohta ei jää telkimiseks silma, siis jääme kämpingusse Bareges´es. Nii ka juhtus. Leidsime toreda lillelaste kämpingu, kus asjad toimisid pisut teistsuguste kokkulepete ja põhimõtete alusel. Kui igaõhtused toimetamised oli tehtud, juuksed puhtusest puhvi löödud ning kaenlaalused lillelõhnaliseks saadud, võtsime ette Baregese vallutamise. Eesmärgiks oli leida hüva söömiskoht. Kuna rattahooaeg on kohe lõppemas ja suusahooaeg veel kaugel, siis linn oli osaliselt välja surnud. Kõrtsis, mis oleks sobinud oma õhkkonna poolest, oleksime saanud vaid snäkke ja ohtralt juua. Irw, isegi poistele näis see hetkel liialdusena. Nii lonkisime pisut tagasi ja jäime pidama ühe restorani väliterrassile, kus pakuti häid roogasid. Mõnevõrra uhke oli manada silme ette ergutavaid rahva masse ja kirevaid rattureid, mis selle restorani terrassist möödudes sõtkusid ülesse Tour de France võistluse käigus.
Kaardimäng kämpingu suures telgis ja imehää öö.
No comments:
Post a Comment