Kui hommikune
valgus hakkas looma kontuure, ilmusid nähtavale taamal kõrguvad mäed, urrrr. Päikese
tõusu eelne õhuniiskus oli imbunud magamiskottidesse, prrrr. Saabusime pimedas ning suureneval valgusel oli meile nii häid, kui ka mitte nii
häid üllatusi varuks. Ööbimiseks valitud koht oli igati kena, ei ühtegi paha
sõna, aga seda kasutati siiski peldikuna. Nii mõnelgi läks magamiskoha valikuga
hästi, sest väikene asukoha muutus tähendanuks magamist sitas. Mugav, kas pole?
Kiiresti
märjad asjad kokku ning tagasi jaama. Ostsime jaamast piletid (5.90 eurot
pernose, ratas tasuta) 08:19 Puigcerda´sse väljuvale rongile. Rattakotid jätsime
rataste külge ning kõik seitse ratast mahtusid ilusti ühte vagunisse. Sealsetel
rongidel on uste juures kohad, kus istmed on seina ääres ning ülesse klapitud.
Paigutasime rattad mitmesse sellisesse kohta laiali ja kinnitasime koormarihmadega, et
ootamatute jõnksatuste korral need kellelegi otsa ei kukuks.
Mmmmm, iga
kilomeetriga muutusid vaated aina paremaks, kui rong hakkas lõpuks ülesse poole
rühkima. Reis Vic´ist Puigcerdasse vältas 1:40 tundi.
Esimese hooga ekslesime
linnas, et hankida matkaks vajalik toidumoon, tegemist oli mõnevõrra naiivse
tegevusega, sest käsil oli pühapäev ja sellel päeval Hispaanias ei lenda ka ükski
lind. Ei jäänud muud üle kui lükata matka algus järgnevale päevale. Ostsime
vaksalist omletid ja õlled ja laotasime märjad asjad perrooni kõrvale päikese
kätte.
Lähedal
asuvast poest saime siiski mõned toiduained, millega ajada läbi õhtu ja hommik
ning suundusime hoopis vastupidisesse suunda peeglite juurde – Four solaire d´Odeillo´sse, mis asub Prantsusmaal. Selle koha oli Alvar välja peilinud juba
kodus ning pidime plaani võtma juhul, kui meil jääb selleks aega ja aega oli
meil nüüd suisa esmaspäeva hommikuni.
Keerasime korraks kõrvalisele teele, mis kulges läbi vanade väikeste külade
ning suure kuuma eest läksime peitu väikelennukitele mõeldud lennuvälja kuuri
taha (42°26'52.01"N; 2° 0'23.26"E) .
Ühel rattal
hakkasid välja kooruma vead, mis Eestis olid jäänud märkamata, sest tegemist oli
laenatud rattaga + sellel olid 28 tollised ühekordsed veljed. Kodusel maastikul
on sellisega arvatavasti hea sõita (minul puudub kogemus), eriti kui kulgeda tasasel
asfaldil. Siinsel kruusal ja järskudel tõusudel-laskumistel rakenduvad hoopis
teistsugused jõud ning ratas hakkas tasapisi järele andma ja tagumine velg
meenutas üha enam number kaheksat. Putitamine ja pidurite järele andmine pisut
avitas, aga kindel oli see, et selle veljega järgmisel päeval matka alustada ei
saa ning tuleb välja vahetada. Kuna katkise rattaga oli füüsiliselt raske sõita, siis Alvar ja Mare vahetasid omavahel rattad ja
ühtlasi ka sadulad, sest sadulad tahtsid jätkata sama omanikuga ;) Kokkuvõttes
oli igati hea, et me ei saanud kohe matka alustada, sest nii tekkis võimalus
teha korda kõik, mis oli vaja korda saada.
Peeglite
juurde kulges kaunite vaadetega tee – mäed, mägijõed, suured metsad, vanad
külad, karjamaad.
Vau, nii
palju peegleid ei ole mina korraga näinud (42°29'39.50"N; 2° 1'46.03"E). Kellel huvi selle vastu, millega
tegu, võib informatsiooni leida siit. Tegemist on küll prantsuskeelse
leheküljega, aga ju siis keerab igaüks just sellesse keelde, millises hakkama
saadakse. Sealses huvitava kujuga peahoones on ka muuseum, kuid pileti hind versus meie huvi suurus ei sobinud
kuidagi kokku ning piirdusime väljas olevate töötavate ja muuseumi väärtust omavate vidinate vaatamisega. Four solaire d´Odeillo
Ööseks
leidsime pesakoha col de Fau (1670 m) lähedal oleva heinamaa/karjamaa servas (42°29'38.17"N; 2° 0'29.77"E).
Vaatamata avarale vaateväljale olime üksikute teel kimavate autode eest piisavalt varjatud.
Eks maapind oli pisut mätlikum kui vaja, aga oli vähemalt horisontaalne.
Lühikeseks
jäänud esimene öö ja väsitav esimene päev tegid oma töö ja ning pärast mõnusat
sooja kõhutäit kobisime varakult põhku.
- Distants 32 km
- Keskmine sõidukiirus 9,9 km/h
- Suurim sõidukiirus 46,6 km/h
- Sõiduaeg ? h
- Kogutõus 688 m
- Ööbimine 1630 m
- GPSi jälg
No comments:
Post a Comment