Und jätkus tavapärasest kauem ning silmaluugid avanesid pisut enne üheksat. Viljol oli hommikupuder valmis ja ka teised askeldasid köögis. Köök tähendas sellel korral mõnusat ojaäärset puudealust liivast kohta, kus sai siledaks lihvitud kividel istuda.
Krt, kõrvetasin suud sisuliselt keeva veega, ohh, ma olin tige iseenda ja kogu maailma peale ja poisid said pikipead iga asja eest, mida nad ka ei üritanud teha. Selleks päevaks oli söömisega pisut pahasti ning energiavarud jäid täitmata.
Kuna Viljo ja Urmas sõitsid linna tagasi (rattapoodi), siis jäi ülejäänutel aega tegeleda omade asjadega ning kuivatada telke, tassides neid vastavalt päikeselaigu liikumisele välu õigetesse punktidesse.
D´Anue org on huvitav, varem nähtutest väga erinev. Kui mujal on peamiselt okaspuud, tammed või muud kitsalehelised puud, siis siinses orus on peamiselt laialehelised puud. Ülesse poole liikudes olid kõikjal kased, pärnad, sarapuud jms, kui mägesid poleks taustal olnud, oleks väga kodune tunne tekkinud. Mul endal oli pisut niru liikuda, sest söömata jäämine andis ennast igati tunda ning kuidagi ei tahtnud glükoosi kommi veel põske pista.
Siesta refugi de Fonet kõrval (42°43'31.98"N; 1° 6'25.28"E). Meile tegi nalja parkimisplatsil kõrguv kena lukustatud peldik. Mnjaaa, eriti mõtekas on ehitada peldik, hoida see lukus, et siis kõik käiksid kõrval metsatukas?!?!? Muidu kena istumiskoht.
See koht on ka lõpp-punkt, kust ei ole võimalik edasi sõita enamuse osa aastast, sest siin on karmid talveolud. Parklast edasi minev tee on kruusakattega ja lauge. Kaunid vaated, tee kõrval vulisev mägijõgi, hobused, lehmad ja sarapuusalud. Need on seda orgu iseloomustavad sõnad. Tee kulges rahulikult ülesse ja alla ning see võimaldas puhata rattaseljas.
Meie eesmärgiks oli jõuda Montagarri (42°45'33.53"N; 0°59'40.89"E) - kus ootas ees külm õlu, kirik ja vajaduse korral ka majutus. Montagarri ajalugu on pikk, kuid tänaseks on selles kohas sisuliselt alles vaid õueke, kus kõrge müüri taga kiviväljaku ühes servas sihvakas kirik, selle kõrval majutushoone ning lisaks mahutatud istumisnurk õuebaari ja matkatarvete poega. Põhimõtteliselt elab matkahooajal seal vaid paar inimest. Kurk karastatud, läksime otsima telkimiskohta. Täiesti pädeva ja mõnusa nurga leiab, kui minna kirikust mööda ja sõita piki jõekallast pisut edasi. Sile rohune plats, männid, vulisev jõgi ja hea vaade üle jõe asuvale kõrgele mäeahelikule (42°45'26.80"N; 0°59'24.48"E).
Seadsime telgid jõe äärde ühe männi juurde kus ilutses huvitav katalaanikeelne hoiatussilt, mille sisu osas saime lasta fantaasial lennata. Mõned sõnad oli täiesti mõistetavad, sest on paljudes keeltes samad, kuid osad tekitasid kahtlusi. Oli valida, kas hoiatati hirmsate jões elavate kalade eest, mis võivad olla surmavad või on need kalad sensitiivsed ja meie ilmumine jõkke võib olla neile ehmatavalt surmav või hoopis tükkis tulevad need kalad jõest välja ja meid võib tabada kaldal sensitiivne hetk. Mine võta siis kinni, kas telkima jäämine võiks olla ohutu.
Loojangu valguses kümblus Niguera jões, vesi oli väga jahe, aga see ei morjendanud väga. Poisid puristasid nigu hülged, mõtlesin et jäävadki sinna, seda enam, et ikka oli teadmata hoiatussildi sisu.
Hüva õhtusöök, rumm, Ummi üllatus suure kodumaise šokolaadi näol ja kaardimäng.
Suurepärane seltskond, kuuvalgus vastasmäel, jõe vulin, mmmm!
Distants 34,7 km
Keskmine sõidukiirus 10,5 km/h
Suurim sõidukiirus 44 km/h
Sõiduaeg 3:18:38 h
Kogutõus 880 m
Ööbimine 1640 m
GPSi jälg
Krt, kõrvetasin suud sisuliselt keeva veega, ohh, ma olin tige iseenda ja kogu maailma peale ja poisid said pikipead iga asja eest, mida nad ka ei üritanud teha. Selleks päevaks oli söömisega pisut pahasti ning energiavarud jäid täitmata.
Kuna Viljo ja Urmas sõitsid linna tagasi (rattapoodi), siis jäi ülejäänutel aega tegeleda omade asjadega ning kuivatada telke, tassides neid vastavalt päikeselaigu liikumisele välu õigetesse punktidesse.
D´Anue org on huvitav, varem nähtutest väga erinev. Kui mujal on peamiselt okaspuud, tammed või muud kitsalehelised puud, siis siinses orus on peamiselt laialehelised puud. Ülesse poole liikudes olid kõikjal kased, pärnad, sarapuud jms, kui mägesid poleks taustal olnud, oleks väga kodune tunne tekkinud. Mul endal oli pisut niru liikuda, sest söömata jäämine andis ennast igati tunda ning kuidagi ei tahtnud glükoosi kommi veel põske pista.
See koht on ka lõpp-punkt, kust ei ole võimalik edasi sõita enamuse osa aastast, sest siin on karmid talveolud. Parklast edasi minev tee on kruusakattega ja lauge. Kaunid vaated, tee kõrval vulisev mägijõgi, hobused, lehmad ja sarapuusalud. Need on seda orgu iseloomustavad sõnad. Tee kulges rahulikult ülesse ja alla ning see võimaldas puhata rattaseljas.
 |
| Montagarri |
Seadsime telgid jõe äärde ühe männi juurde kus ilutses huvitav katalaanikeelne hoiatussilt, mille sisu osas saime lasta fantaasial lennata. Mõned sõnad oli täiesti mõistetavad, sest on paljudes keeltes samad, kuid osad tekitasid kahtlusi. Oli valida, kas hoiatati hirmsate jões elavate kalade eest, mis võivad olla surmavad või on need kalad sensitiivsed ja meie ilmumine jõkke võib olla neile ehmatavalt surmav või hoopis tükkis tulevad need kalad jõest välja ja meid võib tabada kaldal sensitiivne hetk. Mine võta siis kinni, kas telkima jäämine võiks olla ohutu.
 |
| Vannituba |
Hüva õhtusöök, rumm, Ummi üllatus suure kodumaise šokolaadi näol ja kaardimäng.
Suurepärane seltskond, kuuvalgus vastasmäel, jõe vulin, mmmm!
No comments:
Post a Comment