Ärkamise protsess oli omajagu valus ning ma ei kippunud kiirustama. Tavalisel hommikul ringutan põhjalikult, et öö jooksul kasutamata olnud ihule jõuaks kohale liikumisprotsessi jätkuvus ning telgist väljudes ei tabaks mõnda lihast ootamatu töökohustus. Täna ... . Magamiskott tundus kivist olevat ning telk muutunud ootamatult väikeseks ja võimalus ennast igale poole valusalt ära lüüa kerkis esile iga liigutuse juures.
Eelmisel õhtul võis aimata sinikaid valuaistingute põhjal, aga nüüd olid need täies ilus välja ilmunud. Reiele oli joonistatud paarikümne sentimeetrise läbimõõduga sinine larakas, mis hea fantaasia korral oleks võinud pidada hiiglaslikuks lilleõieks, sest keskel ilutses üks ring ja ümber selle viis ebakorrapärast sõõri. See ei olnud kõik, kuid jätan ülejäänud värvilaigud kirjeldamata. Muret tegid kaks vigastust - see sama lill mu reiel, sest selle löögi läbi oli kannatada saanud üks oluline lihas, mida vajasin sõitmisel ja lisaks vasaku käsivarre all ilutsev 4x5 sentimeetri suurune nahast puhtaks libisetud ala. See oli nii rumalas kohas, ükskõik mida ma tegin, igal juhul puutusin kuhugi vastu - lauale toetumine, pikkade varrukatega riiete õmbluskoht jne. Lõpetan nüüd enesehaletsuse ning annan teada, et jala sain päevade möödudes korralikult liikuma, koju jõudsin peaaegu plekitult ning käele jäi märk arvatavasti aastateks.
Hommik oli jahe, sest kitsasse orgu ei pääsenud päike kuidagi ligi. Öisest sajust märjad telgid ja muu varustus sai surutud kottidesse ning jätkasime eelmisel päeval pooleli jäänud teekonda. Suurem laskumine sai eelmisel päeval läbi tehtud ning enne järgmist laskumise lõiku kulges kivine tee kergelt ülesse alla lainetades pigem mööda mäe külge. See ei tähendanud, et ei pidanud tööd tegema, sest nii mõnigi "laine" oli lühike, aga terav.
Uuele laskumisele lähenedes muutus tee sisuliselt horisontaalseks ning kui tekkis vajadus käike ülesse poole lappida selgus, et minu rattal selline funktsioon ei toimi. Viga leiti kiiresti ning asi sai korda. Nimelt oli ülepeakaela kukkumise tagajärjel lenksul olev käiguvaheti kang paindes ning ei liikunud käikude vahetamiseks vajaliku amplituudiga.
Pidime kindlasti jõudma linna, sest tunda andis ka minu ratta pedaalihäda, tehes mõne kuuliga keereldes üha valjemat häält ning lonks muutus juba ebamugavaks.
Burg ja Tirvia osutusid piisavalt väikesteks, et rattapoodidest ei olnud neis lõhnagi. Llavorsi jäi küll juba suure tee äärde ja oli eelnevatest oluliselt suurem, kuid sealt saime hankida turumoodi müügikohast hoopis tomateid. Egas muud, kulgesime nüüd mööda asfaldi alla linna poole nimega Sort. Tee oli hea, mõnusalt käänuline ning kulges paralleelselt Noguera Pallaresa jõega, mis tundus teed palistavate reklaamide põhjal populaarne rafimise koht olevat ja mitte ainult selle tõttu. Kohati väga kärestikulises jões hulpis mitmeid erinevaid veel hoidvaid aluseid, huhh, tegelikult oleks tahtnud ise kah proovida. Aga meil oli käsil hoopis teine muinasjutt ning seega tuli kulgeda edasi rattal vändates.
Taevasse hakkas tõmbuma järjest hallimaks ning lõpuks tilkus miskit ka krae vahele, oligi paras aeg leida koht söömiseks. Just õigel ajal, just õige suhtumise, just õige vaatega ja hää ninaesisega koht seisis tee ääres (42°25'38.74"N; 1° 7'52.86"E). Rattad lubati lahkelt paigutada vihma eest peitu ning lõpuks jagati ka soovitus rattapoe asukoha osas. Suurepärane!
Sortis on kokku kolm spordipoodi, vähemalt nii palju suutsime tuvastada. Mina ja Ummi jäime esimese juurde valvesse, et oodata peatselt otsa saava siesta lõppu. Alvar ja Mare suundusid turismiinfosse ja ülejäänud pühendusid toidupoe otsingutele.
Esimeses poes laiutati käsi, rattad on juppe mitte ning suunati jägrmisesse, mis jäi samale tänavale. Seal sama seis ning suunati esimesse :D millega ei tahtnud meie väga nõustuda. Kulgesime mööda tänavat edasi. Ühe imepisikese kaupluse ees (42°24'38.01"N; 1° 7'44.55"E), millel aknal rippusid mõned matkatarbed, istus stoilise rahuga vanamammi. Jäin mitte väga lootusrikkalt mammi ees seisma ning mõistes meie keelebarjääri sügavust, osutasin kulme tõstes näpuga pedaalile. Ennäe imet, mammi noogutas mõistvalt, ajas vaevaliselt toolilt püsti ning selle ajaga, kui jõudsin ratta tõsta poe seina äärde, oli ta jõudnud tuhvlite sahinal poe sügavusse. Pisut puhkimist leti all, ulatas ta just õiged asjad. Juhhuuuu!
Vahetasime mõlemad pedaalid välja ning terve sai igaks juhuks alles jäetud, iial ei tea.
Jõudes tagasi kokkulepitud punkti olid kõigil omad uudised. Minu oma oli silmaga nähtav, toidupoelisetel ei olnud nii hästi läinud (hetk hiljem siiski leidsime üsna suure poe 42°24'49.06"N; 1° 7'56.88"E) ja kolmandal pundil oli hoopis ootamatu uudis, niivõrd kuivõrd ootamatu. Teadsime, et Mare-Alvar plaanivad mingil hetkel teha oma tiiru Prantsusmaal elavate sõprade juurde, aga et see juhtub nüüd ja kohe, siis tuli kiiremas korras välja mõelda varustuse ning muude pisiasjade ülevaatamine.
Nende otsus oli igati mõistetav, sest Alvari käsutuses olev ratas vajas väga õrna lähenemist ja siidist teed, aga meie plaanides selliseid väga ei olnud. Selleks, et saaksime kõik asjad läbi mõelda, otsustasime, et lahkumine toimub hommikul ning jääme koos Sortis asuvasse kämpingusse (42°25'9.16"N, 1° 8'3.41"E). Mõeldud tehtud ja kellel saab olla midagi selle vastu, et vesi (soe vesi) jookseb kraanist.
Pidulik õhtusöök koos kõige sinna juurde kuuluvaga.
Distants 49,5 km
Keskmine sõidukiirus 15 km/h
Suurim sõidukiirus 52,6 km/h
Sõiduaeg 3:13 h
Kogutõus 520 m
Ööbimine 695 m
GPSi jälg
Eelmisel õhtul võis aimata sinikaid valuaistingute põhjal, aga nüüd olid need täies ilus välja ilmunud. Reiele oli joonistatud paarikümne sentimeetrise läbimõõduga sinine larakas, mis hea fantaasia korral oleks võinud pidada hiiglaslikuks lilleõieks, sest keskel ilutses üks ring ja ümber selle viis ebakorrapärast sõõri. See ei olnud kõik, kuid jätan ülejäänud värvilaigud kirjeldamata. Muret tegid kaks vigastust - see sama lill mu reiel, sest selle löögi läbi oli kannatada saanud üks oluline lihas, mida vajasin sõitmisel ja lisaks vasaku käsivarre all ilutsev 4x5 sentimeetri suurune nahast puhtaks libisetud ala. See oli nii rumalas kohas, ükskõik mida ma tegin, igal juhul puutusin kuhugi vastu - lauale toetumine, pikkade varrukatega riiete õmbluskoht jne. Lõpetan nüüd enesehaletsuse ning annan teada, et jala sain päevade möödudes korralikult liikuma, koju jõudsin peaaegu plekitult ning käele jäi märk arvatavasti aastateks.
Hommik oli jahe, sest kitsasse orgu ei pääsenud päike kuidagi ligi. Öisest sajust märjad telgid ja muu varustus sai surutud kottidesse ning jätkasime eelmisel päeval pooleli jäänud teekonda. Suurem laskumine sai eelmisel päeval läbi tehtud ning enne järgmist laskumise lõiku kulges kivine tee kergelt ülesse alla lainetades pigem mööda mäe külge. See ei tähendanud, et ei pidanud tööd tegema, sest nii mõnigi "laine" oli lühike, aga terav.
Uuele laskumisele lähenedes muutus tee sisuliselt horisontaalseks ning kui tekkis vajadus käike ülesse poole lappida selgus, et minu rattal selline funktsioon ei toimi. Viga leiti kiiresti ning asi sai korda. Nimelt oli ülepeakaela kukkumise tagajärjel lenksul olev käiguvaheti kang paindes ning ei liikunud käikude vahetamiseks vajaliku amplituudiga.
Pidime kindlasti jõudma linna, sest tunda andis ka minu ratta pedaalihäda, tehes mõne kuuliga keereldes üha valjemat häält ning lonks muutus juba ebamugavaks.
Burg ja Tirvia osutusid piisavalt väikesteks, et rattapoodidest ei olnud neis lõhnagi. Llavorsi jäi küll juba suure tee äärde ja oli eelnevatest oluliselt suurem, kuid sealt saime hankida turumoodi müügikohast hoopis tomateid. Egas muud, kulgesime nüüd mööda asfaldi alla linna poole nimega Sort. Tee oli hea, mõnusalt käänuline ning kulges paralleelselt Noguera Pallaresa jõega, mis tundus teed palistavate reklaamide põhjal populaarne rafimise koht olevat ja mitte ainult selle tõttu. Kohati väga kärestikulises jões hulpis mitmeid erinevaid veel hoidvaid aluseid, huhh, tegelikult oleks tahtnud ise kah proovida. Aga meil oli käsil hoopis teine muinasjutt ning seega tuli kulgeda edasi rattal vändates.
Taevasse hakkas tõmbuma järjest hallimaks ning lõpuks tilkus miskit ka krae vahele, oligi paras aeg leida koht söömiseks. Just õigel ajal, just õige suhtumise, just õige vaatega ja hää ninaesisega koht seisis tee ääres (42°25'38.74"N; 1° 7'52.86"E). Rattad lubati lahkelt paigutada vihma eest peitu ning lõpuks jagati ka soovitus rattapoe asukoha osas. Suurepärane!
Sortis on kokku kolm spordipoodi, vähemalt nii palju suutsime tuvastada. Mina ja Ummi jäime esimese juurde valvesse, et oodata peatselt otsa saava siesta lõppu. Alvar ja Mare suundusid turismiinfosse ja ülejäänud pühendusid toidupoe otsingutele.
Esimeses poes laiutati käsi, rattad on juppe mitte ning suunati jägrmisesse, mis jäi samale tänavale. Seal sama seis ning suunati esimesse :D millega ei tahtnud meie väga nõustuda. Kulgesime mööda tänavat edasi. Ühe imepisikese kaupluse ees (42°24'38.01"N; 1° 7'44.55"E), millel aknal rippusid mõned matkatarbed, istus stoilise rahuga vanamammi. Jäin mitte väga lootusrikkalt mammi ees seisma ning mõistes meie keelebarjääri sügavust, osutasin kulme tõstes näpuga pedaalile. Ennäe imet, mammi noogutas mõistvalt, ajas vaevaliselt toolilt püsti ning selle ajaga, kui jõudsin ratta tõsta poe seina äärde, oli ta jõudnud tuhvlite sahinal poe sügavusse. Pisut puhkimist leti all, ulatas ta just õiged asjad. Juhhuuuu!
Vahetasime mõlemad pedaalid välja ning terve sai igaks juhuks alles jäetud, iial ei tea.
Jõudes tagasi kokkulepitud punkti olid kõigil omad uudised. Minu oma oli silmaga nähtav, toidupoelisetel ei olnud nii hästi läinud (hetk hiljem siiski leidsime üsna suure poe 42°24'49.06"N; 1° 7'56.88"E) ja kolmandal pundil oli hoopis ootamatu uudis, niivõrd kuivõrd ootamatu. Teadsime, et Mare-Alvar plaanivad mingil hetkel teha oma tiiru Prantsusmaal elavate sõprade juurde, aga et see juhtub nüüd ja kohe, siis tuli kiiremas korras välja mõelda varustuse ning muude pisiasjade ülevaatamine.
Nende otsus oli igati mõistetav, sest Alvari käsutuses olev ratas vajas väga õrna lähenemist ja siidist teed, aga meie plaanides selliseid väga ei olnud. Selleks, et saaksime kõik asjad läbi mõelda, otsustasime, et lahkumine toimub hommikul ning jääme koos Sortis asuvasse kämpingusse (42°25'9.16"N, 1° 8'3.41"E). Mõeldud tehtud ja kellel saab olla midagi selle vastu, et vesi (soe vesi) jookseb kraanist.
Pidulik õhtusöök koos kõige sinna juurde kuuluvaga.
No comments:
Post a Comment